Kõrvalasuval skeemil on näha, kuidas erinevates rühmades jagunevad ostja ja müüja riskid ning kulud.

E-rühm sisaldab ainult ühe klausli - EXW, see on maksimaalselt müüjakeskne. Müüja ainus kohustus on teha kaup ostjale kättesaadavaks oma territooriumil, s.o. tehases, laos, kaevanduses jm. Ostjal tuleb kaubale järele tulla ning ta peab kandma kaubaga seonduvad kulud ja riskid alates müüja territooriumist.

F-rühm sisaldab kolm tarneklauslit: FCA, FAS ja FOB, mis oma sisult on samuti võrdlemisi müüjakesksed. Selle rühma puhul lähevad kõik kaubaga seonduvad kulud ja riskid müüjalt ostjale üle müüja maal - nimetatud kohas (FCA) või nimetatud lastimissadamas (FAS ja FOB), kui müüja on kauba üle andnud ostja poolt nimetatud vedajale (laevale).

C-rühm on juba tunduvalt ostjakesksem. Kõigi nelja klausli (CFR, CIF, CPT ja CIP) puhul peab müüja omal kulul sõlmima lepingu kauba veoks nimetatud sihtsadamasse (CFR ja CIF) või sihtpunkti (CPT ja CIP) NB! Samal ajal läheb kauba kadumise või kahjustamise risk müüjalt ostjale üle müüja maal, kui müüja on andnud kauba üle esimesele vedajale (CPT ja CIP) või lastinud laevale (CFR ja CIF). Seejuures on võimalik valida kahe varjandi vahel: müüja sõlmib kindlustuslepingu ostja kasuks kauba veol kuni sihtkohani (CIF ja CIP ) või kindlustuslepingu sõlmimise kohustust müüjal pole (CFR ja CPT).

D-rühma on koondatud selgelt ostjakesksed tarneklauslid. Kui E-, F-, ja C-rühma tarneklauslite puhul toimus kauba üleandmine müüja maal, siis D-rühma puhul antakse kaup üle sihtkohas. Müüja peab kauba kohale viima, kandes kuni kauba üleandmiseni sihtkohas kõiki kaubaga seonduvaid kulutusi ja riske. Seega langevad D-rühma klauslitel kauba üleandmise koht ja sihtkoht kokku. Müüja peab kandma kõiki kaubaga seonduvaid kulutusi kuni kauba üleandmiseni piiril (DAF), laevalt sihtsadamas (DES), kailt sihtsadamas (DEQ), nimetatud sihtkohas ostja maal või ostja territooriumil (DDU ja DDP)