Vastavalt käibemaksuseadusele on kolmnurktehing kauba võõrandamise tehing kolme eri liikmesriigi maksukohustuslase vahel, mille puhul on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) esimese liikmesriigi maksukohustuslane (edaspidi võõrandaja kolmnurktehingus) võõrandab kauba teise liikmesriigi maksukohustuslasele (edaspidi edasimüüja kolmnurktehingus), kes seejärel võõrandab kauba kolmanda liikmesriigi maksukohustuslasele (edaspidi soetaja kolmnurktehingus);

2) kaup toimetatakse esimesest liikmesriigist kolmandasse liikmesriiki soetajale kolmnurktehingus;

3) edasimüüja kolmnurktehingus ei ole kolmandas liikmesriigis
registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;

4) soetaja kolmnurktehingus maksab käibemaksu kauba kolmnurktehinguga soetamiselt.

Kui Eesti müüja on kaupleja A:
- Väljastab B-le standardse arve, millel on märge "kolmnurktehing";
- Deklareerib müüki B-le käibedeklaratsiooni real "kauba ühendusesisene käive" ja kvartaalse kauba ühendusesisese käibe aruande tulbas 4 "kaupade väärtus".

Kui Eesti müüja on kaupleja B:
- Ei pea A-ga tehtud tehingut deklareerima;
- Väljastab C-le standardse arve, millel on märge "kolmnurktehing";
- Deklareerib müüki C-le kvartaalse ühendusesisese kaubakäibe aruande tulbas 5 "kolmnurktehing" (edasimüük kolmnurktehingus ei ole kauba ühendusesisene käive ja KMD-l tehingut ei deklareerita).

Kui Eesti ostja on kaupleja C:
- Deklareerib ostu B-lt käibedeklaratsiooni real "20% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud" (vt KMS § 3 (4) 4) ja § 8 (3) 9) ) ja arvestab sellelt käibemaksu real "Ühendusesiseselt soetatud kaubalt arvestatud sisendkäibemaks".